"Wiiralt ja kaks Eesti neidu" 10.01.-08.02.

Näitusel eksponeeritakse Eduard Wiiralti graafikat kõrvuti noorte kunstnike Anna-Liisa Sääse ja Inessa Saaritsa käsitlusega, mille eesmärgiks on Wiiralti teosed ellu tuua ja neid omavahel põimida. Kunstipublikul avaneb harukordne võimalus näha Wiiralti tuntud teost „Absindijoojad” mitmevärvilisena ning graafilise lehe „Eesti neiu” erivärvilisi söövitusi.

 On kummaline, millised kaardid elu mõnikord jagab.

 Ühel hetkel võid omaette veeretada hulljulgena tunduvaid mõtteid ja hiljem, kui enam ei loodagi, et mõtetest midagi saada võiks, hakkab ikkagi kõik omasoodu hargnema.

 Nii juhtus kahe Eesti neiuga, kes parasjagu Euroopat avastamas olles, avastasid enda eest ka pakkumise koos Wiiraltiga näitust teha. Justkui oleks vanameister, kes kunagi ka ise Euroopas käis, end ula peal kunstnikuhakatistele ilmutanud. Kuigi vanameistriga enam isiklikult tutvuda pole võimalik, siis omal moel kohtuvad Wiiralt ja kaks Eesti neidu siiski, Rüki galeriis.

 Eduard Wiiralti loomingust tuleb eksponeerimisele kaks graafilist lehte – „Absindijoojad“ (puugravüür, 1933) ja „Eesti neiu“ (akvatinta, 1942). Kõik Absindijoojate 15 tõmmist on kunstniku enda poolt trükitud paljudes toonides. Teise graafilise lehe „Eesti neiu” erivärvilisi söövitusi on näitusel 20. Mõlemad tööd on olemas algselt ka mustvalgena.

 Näitusel sünnib kummaline dialoog erinevate ajastute, tehnikate ning loojate vahel. Kuigi kujutatavad sümbolid ja karakterid jäävad tihtilugu samaks, võib neid lähtuvalt kontekstist ja ajajärgust erinevalt tõlgendada. Kui Wiiralt katsetas oma “Absindijoojate” ja “Eesti neiu” tegemisel tehnikate ja värvidega, siis ka selle näituse jaoks loodud töödes on katsetatud erinevate materjalidega. “Absindijoojate” vahast keha, mis näituse avamisel sulama pannakse, annab edasi absindi tarvitamise tõttu (või üleüldiselt maailma) moonutatud reaalsuse ja selle tinglikkuse. Ühtlasi peidab end selles “Eesti neiu”, kes ühtpidi on kogu konstruktsiooni südamik, kuid teistpidi vang, kannataja, “Absindijoojate” vahast määrdunu, andes jällegi edasi kõikide asjade suhtelisust.  

Anna-Liisa Sääsk (s. 2000) ja Inessa Saarits (s. 2000) on lõpetanud Viljandi Kunstikooli ning täiendanud end erinevatel koolitustel. Mõlemad kunstnikud on pälvinud Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia (2016), Johann Köleri 190. sünniaastapäevale pühendatud uurimistööde konkursi preemia (2016) ning osalenud edukalt oma tööga 2019. aasta Tartu noore kunsti oksjonil. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Wiiralti graafika Toomas Sildmäe erakogust.

Tänud: Vaal Galerii, Viljandi Gümnaasium, Viljandi Kunstikool