Kristi Kongi "Kujuteldavad olendid videvikus 2"

Kunstnik kujutab vaikelusid ja olendeid meie ümbert, kunagisi minevikust, aga liikudes ka praegusesse aega. Nad meenutavad oma värviga kaugeid olendeid, milledega saaksime end samastada.  

“Iga astmega muutub tema värv intensiivsemaks, vorm täiuslikumaks ja valgus, mida ta kiirgab, on iga sammuga säravam. Tema tundlikkuse tõestuseks on fakt, et oma täiusliku vormi saavutab ta alles viimasel astmel ja vaid siis, kui see, kes trepist üles läheb, on vaimselt arenenud olend.” J.L. Borges. 

Selle idee esimest osa on eksponeeritud grupinäitusel “Lase mul üks kord veel unistada” Narva Muuseumi Kunstigaleriis. Näituse aluseks on olend või olendid meie ümbert. Olendid on teisendatud värvideks meie ümber. Näiteks: „Täna korraks tundsin kurbust, et magenta on kadunud. Kuid õhtul, kui türkiis ilmus välja, säras magenta jälle endiselt seal kõrval.“ või „Parem käsi ütles, et kaadmium oranž võib küll tänase päeva päästa.“ “Magenta puudutas mu hinge sügavalt. Nii sügavalt, et ahmisin õhku ja ootasin ärevusega iga uut puudutust.” “Erinevad olendeid oli seal palju näha. Aga arusaamatuks jäi nende kuju ja vorm. Neid nagu ei saanudki kirjeldada. Ainult värvi kaudu võis neid teineteisest eristada.” 

Kristi Kongi (s. 1985) on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA, 2004-2008) ja lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (MA, 2008-2011). Teda on autasustatud Noore Kunstniku preemiaga (2011), Sadolini kunstipreemiaga (2013), Konrad Mäe preemiaga (2017) ning nomineeritud 2016. aastal Köler Prize preemiale. Tema isikunäituseid on korraldatud nii Eestis kui välismaal ning ta on osalenud grupinäitustel Eestis, Itaalias, Saksamaal, USAs, Taanis, Leedus. 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Grand Hotel Viljandi